Iluartiklid
Taimsete tüvirakkude kasutamine kosmeetikatoodetes
Vetikad kosmeetikas
Glükoolkoorimine
Keemiline koorimine
Öökosmeetika
Keemilise koorimise näidustused
Massaazi toime
Kuidas hooldada ülitundlikku nahka
Nahatüübid
Plastilise kirurgia alternatiivid
Mehe kehahoolduse kogemus
Pigmentlaikude hooldus
Ülevaade Lposoomidest Lipoceuticalides
Kontakt
ESINDAJAD EESTIS
Vetikad kosmeetikas
Fükoloogia tuleneb kreeks phycos, mis tähendab makrovetikat, nagu meie põisadru Fucus vesiculosus.

Algoloogia
- segu ladina ja kreeka sõnatüvedest. Kunagise N-liidu teadusruumis oli kasutusel algoloogia termin, angloameerika terminoloogia kasutab fükoloogiat.
Vetikad sisaldavad rohkelt erinevad aktiivaineid ja on seega pidevalt läbi aegade olnud dietoloogide ja fütoterapeutide huviorbiidiks.

Vetikad on leidnud laialdast kasutust ka kosmeetikas, kuna tänu teaduse arenemisele erinevatest vetikatest on avastatud aina uusi nahale efektiivselt toimivaid aktiivaineid.

Ajaloost teame, et juba antiikajal kasutati vetikaid balneoteraapias. Hiinas kasutati vetikaid põletushaavade ja naha põletikuliste protsesside raviks 3000 eKr.  Meditsiinis on ravitud vetikatest saadava õliga artriiti ja 18 sajandil hakati ära kasutama pruunvetikatest saadavat joodi kilpnäärme haiguste ravimiseks. Inimese kilpnääre vajab joodi türosiin-nimelise hormooni tootmiseks, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks.

Millised näevad välja need saladuslikud vetikad?
Vetikad on maailma vanim taimeliik, mis  moodustas 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks.

Osadest vetikatest on järele jäänud kivistunud ainet. Kivististena on säilunud põhiliselt lubi - ja ränivetikad - need on vetikad, mille rakukesta muudab vastupidavaks lubi- või räniaines.

Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetikad, punavetikad ja pruunvetikad. Vetikaid tuntakse tänapäeval üle 25 000 liigi, kõige liigirikkam on rohevetikate hõimkond (Chlorophyta), kus on umbes 16 000 liigi.

Vetikad on võimelised kasvama väga erinevates tingimustes, kuid enamus neist areneb jõudsalt just jahedas kliimas ja kõrge soolakontsentratsiooniga  veekogudes. Erinevad vetikad  levivad hästi nii madalates ( tõusu-mõõna piirkonna) vetes kui ka väga sügaval ookeni põhjas. Kuna Ameerikas kasutatakse vetikaid palju  loomasöödaks ja väetiseks on seal rajatud  ka spetsiaalseid vetikate kasvatus farme.

Ka oma suuruselt võivad vetikad olla väga erinevad: üheraksetest mikroskoopselt nähtamatutest  kuni mitmekümne meetri pikkuste  taimedeni.

Kosmeetikas kasutatakse umbes 40 liiki vetikaid.
Tänapäeva kosmeetikas kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo kui kehahooldustoodetes.

Ühelt poolt kasutatakse neid toodete konsistentsi tagamiseks. Näiteks punavetikatest saadav agar-agar  annab toodetele geelja koostise. Pruunvetikast saadav algiinhapet sisaldav pulber muutub veega segades  kummitaoliseks massiks on üheks põhiliseks koostisosaks print ehk kummimaskides.

Teiseks kasutatakse vetikaid tänu nende rikkalikule keemilisele koostisele toodetes aktiivainetena.  Vetikad sisaldavad rohkelt mineraalaineid, polüsahhariide, lipiide, küllastumata aminohappeid,  tsütokiine, antioksüdante ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Tänu niivõrd laialdasele aktiivainete sisaldusele on vetikatel loomulikult ka väga laialdane "heade toimete" spekter:

o        Elustavad naha ainevahetust nii epidermises kui ka dermises

o        Stimuleerivad mikrovereringet

o        Kiirendavad kudede rakuainevahetus

o        Omavad põletikuliste protsesside vastast  ja rahustavat toimet

o        On antibakteriaalse toimega

o        Parandavad kudede niiskussiduvusvõimet

o        Tasakaalustavad rasunäärmete tegevust

o        Tugevdavad naha epidermaalbarjääri ja imuunsüsteemi

Kosmeetikas on leidnud kõige laialdasemat kasutamist  Pruunvetika hõimkonda kuuluvad: Laminaria digitata  ja saccharina, Fucus vesiculosis,  need sisaldavad rohkelt joodi (2479 ppm), C-vitamiini ( 12 - 20 ppm), mükopolüsahhariide, karrageeni, Kaaliumit, proteiine ja B 2 vitamiini. Pruunvetika rakuseintest saadakse algiinhapet , mis on olemuselt  polüsahhariid. Pruunvetikatest saadavad  aktiivained väljutavad kudedest liigvedelikku ja jääkaineid ning tugevdavad veresoonte seinu.

Kosmeetikas kasutatakse laialdaselt ka punavetikast (Chondrus crispus) saadavaid aineid, milledel on  efektiivne kudesid pinguldav toime. Sinivetikates ehk Spirulinas, mis kasvab peamiselt Mehhiko soolajärvedes on rohkelt A, E ja B 12 vitamiini ning gammalinoleenhapet ja proteiini, ning tänu sellele omavad niisutavad ja kudesid elustavat toimet. Tugevaja niisutajana kasutatakse ka rohevetikat ( Ulva lactuca) , kuna see sisaldab rikkalikult just A ja C vitamiini.

Korallvetikaid ( Corallina officinalis, Delesseria sanguiena) kasutatakse kudede ainevahetuse parandaja ja immmunsüsteemi tugevdajana, kuna sisaldavad rohkelt just tsinki, mangaani, magneesiumit ja vaske.  Ränivetikas (Diatomaceous) sisaldab palkju erinevaid mineraalaineid ja mikroelemente (mangaan, magneesium, kaltsium jne.) ja on seetõttu efektiivse kudesid elustava ja ainevahetust stimuleeriva toimega.

Vetikate keeruline kolloidne ehitus on väga sarnane inimorganismi vereplasma  ülesehitusega, seetõttu tagavad vetikate baasil toodetud toimeained toodete kiire  ja tuntava toime. Paljud ainult erinevatel vetikatest saadavatel algainetel baseeruvad kosmeetikatooted on nii lõhna kui ka säilitusainete vabad. Seetõttu on allergiarisk nende toodete kasutamisel minimaalne ja need tooted muutuvad aina populaarsemateks.

Kõige rohkem kasutatakse vetikaid nii toote konsistentsi kui ka toime saavutamiseks just kehahoolduses  tselluliidivastastes toodetes, kuna nad  kiirendavad ainevahetust, väljutavad liigvedelikku ja jääkaineid ning pinguldavad kudesid.

Järjest enam tuleb turule ka vetikatel baseeruvaid näohooldustooteid. Kui aastaid tagasi kasutati ära just vetikate nahakudet mineraliseerivat ja niisutavat toimet, siis tänapäeval on suudetud tõestada ka vetikatel baseeruvate toimeainete mõju naha basaalkihile. Seega on need muutunud lahutamatuks osaks naha vananemisvastastes hooldustes, kiirendades naharakkude paljunemist, energiavahetust ja niiskussiduvusvõimet. 

Samaaegselt vetikate rohkete võimalustega kasutada neid naha välispidises hoolduses on neil ka rohkelt häid omadusi seespidisel kasutamisel. Vetikatel baseeruvaid toidulisandeid on võimalik saada nii teede, kapslite, pulbrite kui ka tinktuuridena. Enamasti on need mõeldud eelkõige kehakaalu normaliseerimiseks ja seedimise korrastamiseks. Kuid olenevalt konkreetsest kasutatud vetikaliigist, nad on  ka antioksüdantiivse, diureetilise, toniseeriva, rakke puhastava, stimuleeriva, põletikuvastase, verd puhastava, kolesteroolisisaldust vähendava,  mineraliseeriva ja vitamiseeriva toimega.

Meeldivaks alternatiiviks erinevate toidulisandite tarbimisele soovitaksin aga vetikaid otsida hoopis toidukauplustest. Eestis on neid saadaval kahjuks vaid konserveeritud kujul või siis sushi toiduna.

Meeles peaks pidama, et merikapsas on tõeline supertoit, kuna sisaldab rohkem mineraalaineid ja joodi kui ükski teine toiduaine ja kümme korda rohkem kaltsiumit kui piim.

Külliki Piatecki